skip to content
Laulmine kuulub lahutamatult iga akadeemilise organisatsiooni juurde. Cantus-tunnid on kindlaks osaks korporatsiooni elus ja cantuse tegemine käib nii iga ametliku ürituse kui ka vabamas vormis koosolemise juurde. Igas organisatsioonis on omad eripärased laulukombed ja igal ajajärgul omad lemmiklaulud. Laulutraditsiooni materiaalseks säilitajaks ja edasikandjaks on lauluraamat, kus tähtsamate ja enamlauldavamate laulude sõnad kirjas.

Liviensised on aegade jooksul välja andnud kolm erinevat lauluraamatut, millest igaüks kannab neid kõige olulisemaid laule kandes samal ajal endas oma aja märki.

Esimene laulik Lemmiklaulud nime all anti välja korporatsiooni 20. aastapäevaks 1938. aastal Tartus. Koostajateks vil!! Eeda Kook ja Arvo Mägi. Tegevuse taastamisel Eestis oli traditsioonide taaselustamiseks vaja ka lauluraamatut - kiire abi tuli USA koondiselt, kus vil! Ivo Meisner korraldas 1989. aastal algupärase lauluraamatu kordustrüki.

Kuid vana raamatu kordustrükk ei rahuldanud siiski täielikult vajadust uue lauliku järele. Lisaks enam kui poole sajandi vanustele lauludele oli kasutusele tulnud palju uusi ja häid, mis kindlasti raamatusse sisse pidid saama. Selles suunas asuti usinasti tööle juba 1989. aastal ksv! Mihkel Almersi eestvedamisel. Põlisvilistlastelt lindistati buršilalude viisid ja kirjutati üles laulude tekste. Abistajateks põhiliselt vil!! E. Püümets, F. Riikjärv ja L. Muldme. Saadud tekstid trükiti algseks käsikirjaliseks kogumikuks ksv!! Marko Pajula, Uko Marani jt. abiga.

"Lemmiklaulude" kordutrüki saabumisega katkes mõneks ajaks töö uue lauliku kallal. Seejärel võttis initsiatiivi enda kätte Tartu konvendi tollane magister cantandi, ksv! Antti Moppel (Kuntu) saates välja ringkirja kõigile kaasvendadele üleskutsega korrigeerida ja täiendada olemasolevate laulude nimekirja. Tagasisidet tuli rohkesti ja töö uue lauliku kokkupanemisel osutus mahukamaks kui esialgu arvatud ning hea tulemuse nimel loobuti kiirustamast lauliku väljaandmisega 75. aastapäevaks (1993).

Taas tõsteti lauliku teema 1994. a. sügissemestril ning võeti eesmärgiks laulik 1995. a. sügissemestriks valmis teha. Väljaandmist juhatas komisjon koosseisus ksv!! Ants Tooming, Uko Maran, Antti Moppel ja Jaanus Laas. Antti Moppeli kogutud lauludele lisasti valikuliselt laule mitmete teiste korporatsioonide laulikutest ning muudest laulukogumikest. Tehnilise toimetamisega abistasid ksv!! Andres Kreegipuu, Ivo Laidmäe, reb! Laur Soovere jt. Huvitavaid laule saatis ksv! Meelis Hainsoo. Lauliku lõppu lisati üliõpilasteatmik - ülevaade Eestis tegutsenud üliõpilasorganisatsioonidest, nende atribuutikast, kommetest, väljenditest, organisatsioonide tähtpäevade kalender ning lühitabel tol hetkel tegutsenud värve kandvatest organisatsioonidest Eestis.

Liimköites mustade kaantega ligi 500-leheküljeline Lemmiklaulud II ilmus 1995. aastal. Lisaks liviensistele kasutasid seda oma laulikuna mitmed teised üliõpilasorganisatsioonid ja mõne aastaga müüdi tiraaž (300 eksemplari) läbi.

Lemmiklaulud III on oma eelkäijate edasiarendatud versioon. Vajadus uue lauliku järele kerkis teravalt esile 2004. aastal, mil uutel liikmetel ei olnud enam võimalik endale laulikut soetada - kõik varasemad tiraažid olid läbi müüdud. Väljaandmise toimkonnas olid vil! Kaido Tämm ja ksv! Ivo Laidmäe. Võrreldes varasemate laulikutega jäeti välja mõned vähemlauldavad ning lisati mitmeid uusi noorema generatsiooni toel "käibele tulnud" laule. Vil! Lauri Bender eestvõtmisel parandati ja täiendati saksakeelsete laulude osa. Parandati ja täiendati üliõpilasteatmiku osa ning akadeemiliste organisatsioonide infot.
Roheliste kaantega Lemmiklaulud III ilmus 2005. aasta kevadel, lehekülgi juba enam kui 500.

Lemmiklaulud III