skip to content

Jalgpalli on korporatsioonis alati mängitud. Sügisel ja kevadel on korporatsioonil väljakujunenud jalgpalli mängimise ajad ning kohad. Isegi talvel tuleb ette saalijalgpalli treeninguid.

Järgnevalt ongi toodud viimaste aastate suuremad saavutused ja mis salata ka kaotused:

2009


26. juulil, Villem Reimani päev raames said jalgpallimurul jälle kokku Eesti Üliõpilaste Selts ja Frat. Liviensis. Seegi kord tuli nentida liviensiste paremust. Mänguaeg 2x35 minutit. Lõppskooriks kujunes 7:4 meie poolt vaadatuna, poolaeg meile 3:0. Liviensiste lippu hoidsid mänguplatsil kõrgel Madis Grossberg, Sander Sepp, Ivo Laidmäe, Magnus Leppik, Andres Karba (väravasuul teisel poolajal), Siim Toom, Meelis Kuldkepp (väravasuul esimesel poolajal) ja vapra vahetusmehena mängu sekkunud Mallor Kuldpere.

Väravad: Liviensis - Toom 8', 67', Grossberg 24',54', Sepp 44', 49', Leppik 26'; EÜS - Vainik 41', 55', Kard 59', Sillamaa 64'.

2008

18. mail Fraternitas Livonicaga väljasõidu koomersi raames Tartus peeti sõpruskohtumine, mis võideti tulemusega 3:2.

27. juulil toimus Kolga-Jaanis igaastane sõpruskohtumine jalgpallis EÜS vs. Fr.Liviensis Juba esimesel poolajal läksime 5:0 ette ning nii saime teist juba rahulikumalt võtta. Teisel poolajal lõime meie ühe värava ning mängu üleminutitel suutsid vastased ka oma auvärava lüüa tehes lõppskooriks 6:1 meie poolt vaadatuna. Meie meeskond oli: vil!vil! Jõgar et Laidmäe, ksv!ksv! Grossberg, Koppel, Rootsi, Andreson et Nigul, b!vil! Leppik.

Käisime 29. novembril Lätis Livonica Cupil. Koondises meid vaid kuus meest (aga see-eest kõvad mehed!): lisaks minule ksv!! Madis Grossberg ja Hendrik Nigul, reb!! Kaspar Mõru ja Priit Kirotar ning b!vil! Meelis Kuldkepp.

Mängusaal asus Riia tartupoolses otsas, mis tegi kohalejõudmise suhteliselt lihtsaks. Kui olime riided vahetanud, jõudsime saali parasjagu ajaks, et näha kuidas meie alagrupikaaslased omavahel viiki mängisid. Turniiril olidki meeskonnad jagatud kolmeliikmelisteks alagruppideks, kust kaks paremat said edasi 1/8-finaalidesse. Meie vastased ei tundunud kõige kõvemast puust olevat. See süstis usku, et võime oma grupi võita. Nii ka läks, sest oma esimeses mängus saavutasime 4:0 võidu ning teises olime paremad 2:0. Ksv! Grossberg hiilgas ründes suure löödud väravate arvuga, teda assisteeris alagrupimängudes reb! Mõru. Lõpuks said meil kõik peale väravavahi n.ö jala valgeks. Esimeses mängus ei taibanud me poolajal 3:0 eduseisus väravavahina tegutsenud b!vil! Kuldkeppi platsile vahetada, et põhimehed rohkem puhkust saaks, aga teises mängus 2:0 ette minnes tegime selle triki ära.

Jäime siis oma 1/8-finaali mängu ootama. Paus oli päris pikk ja otsustasime lisaks toidupoe külastamisele ka mulle uued mängujalatsid leida, sest vanad olid juba soojendusel rebenenud. Play-off mängu alguses otsustasin uued „kossid” ära proovida ning kütsin palli vastuseks avavilele kohe vastaste väravavõrku. Vastased (korp! Fraternitas Lattaviensis II meeskond) vaatasid küll veel paluvalt kohtunikule otse, et mis see siis nüüd oli, aga mänguseis oli juba 1:0. Märkuseks niipalju, et lahtimängust väravalöömine on olnud meie firmatrikk ning viiel järjestikusel aastal oleme suutnud ikka ühe sellise lüüa (lisaks mulle on vastaseid sellega kostitanud ksv! Grossberg). Avaväravale järgnes kiirelt teine, kui ksv! Grossberg äärelt läbi tuiskas ning täpse sööduga mind värava all üles leidis – 2:0 ja küll need uued putsad tegid imesid! Poolajaks oli jälle turvaline edu sisse mängitud ning asusin ise taas väravasuule jalgu puhkama samal ajal, kui b!vil! Kuldkepp platsil hullas. Selle mängu lõpus tekkis viimasel ka suurepärane võimalus värav lüüa, kui ksv! Grossberg ta värava all sööduga üles leidis, aga Meelise üle jala läinud pealelöök osutus hoopis hiilgavaks sööduks Madisele, kes ilma vaevata sai mänguvahendi peaaegu et tühja väravasse saata, tehes mängu lõppseisuks 6:0. Nüüdseks olid ka reb! Kirotar ja ksv! Nigul juba vähemalt korra vastaste väravavõrku sahistanud.
Veerandfinaalis oli vastane juba kõvemast puust ning enne mängu ei saanud milleski kindel olla. Võitlus tuligi päris tuline - läksime küll 2:0 ette, kuid mängu lõpul lasime jala pisut sirgu ning endale värava lüüa. Koondasime siis suured jõud kaitsesse ning hoidsime oma minimaalset eduseisu lõpuvileni (mängiti muide 2 x 9 minutit, platsil 4+1 meest).

Poolfinaalis lootsime kohtuda oma sõpradega korp! Fraternitas Livonicast, aga kuna neil nii mõnigi põhimees vigastatuna või mõnel muul põhjuse tõttu turniirist eemale oli jäänud, siis polnud nad just kõige kõvemas hoos ning kaotasid veerandfinaalis tervelt 4:0 korp! Patria võistkonnale, kes muide on ka meid mitmel varasemal aastal veerandfinaalis edasisest konkurentsist välja lülitanud.

Esimest poolfinaali jälgides tekkis mõte: kui peaksime korp! Patriat võitma, on karikas juba kotis, sest ülejäänud kaks võistkonda paistsid pisut nõrgemad. Mängu korp! Patria vastu alustasime hästi, minnes 2:0 ette, siis lõid nad ühe tagasi, millele me omakorda vastasime veel 2 väravaga. Enne lõppu suutsid nad veel ühe värava lüüa, aga tõsiselt ohtlikuks nad meile ei saanudki ning nii pääsesime 4:2 tulemusega finaali!
Enne finaali tekkis mul väike kartus, et kui peaksime kaotusseisu jääma, siis äkki meie mäng laguneb ning me ei suuda rahulikku mängujoonist säilitada, sest siiamaani polnud me veel kordagi tagaajaja rollis olnud. Minu kahtlused said mõne aja pärast ka kinnitust: alustasime mängu hästi ning dikteerisime kohtumist, kuid vastased suutsid ühest kontrarünnakust juhtima minna. Pead me siiski ei kaotanud, sest olime turniiri käigus kõvasti enesekindlust kogunud ning teadsime, et suudame väravaid lüüa. Teise poolaja algusepoole õnnestuski mul üks värav tagasi lüüa ja mäng viigistada. Paar minutit hiljem õnnestus meil juhtimagi minna: tõmbasin nende ülemistest meestest mööda ning kaitsjad tulid mulle peale, leidsin aga sööduga vasakult äärelt Hendriku, kes ühe või kahe puutega mänguvahendi värava alla Madisele sokutas, kes omakorda saatis ta sinna, kuhu ta minema pidi. Mänguaega oli aga veel kõvasti (vist umbes 5 minutit) ning oli näha, et suurt särtsu ja teravust meie meeste jalgades enam pole. Peale väsitavat poolfinaali oli meil 7 minutit taastumiseks ning seljataga 5 rasket kohtumist (2 x 9 x 5 = 90 minutit) vaid ühe varumehega. Mitmel korral juhtus, et rünnaku otsustavas faasis koperdasime omaeneste pehmete jalgade otsa ning alati ei jõudnud kaitses vastaste haakidega kaasa minna. Pisut ka vastastest – tundusid olema selline ühe-mehe meeskond, see üks mees polnud küll suur staar, aga särtsu tal jätkus. Oli selline pontsakas rõõmsa näoga poiss, kes palliga väga osavalt ümber käis, ristisime ta isekeskis "Trullaks". Lõpuks jäimegi selle Trulla peatamisega hätta – vastased lõid 2:2 viigivärava ning asusid minut enne lõppu 3:2 juhtima. Viimasel minutil pingutasime, mis pingutasime, aga väga ohtliku pealelöögini ei jõudnudki, kuigi mõned positsioonid said kenasti välja mängitud. Ise võitlesin lõpus juba krampidega ning lõpuvile kõlades langesin põrandale.

Autasustamisel anti eriauhinnad suurimale väravakütile (com! Kaspars korp! Patriast, kes on sama nii mõnelgi varasemal korral suutnud) ning parimale väravavahile (b!vil! Kuldkepp Liviensisest, kes lasi oma selja taha lüüa vaid 6 palli). Hiljem selgus, et com! Kaspars oli löönud sama palju väravaid kui Madis ehk 8, et aga tal oli mäng vähem peetud, siis läksid diplom ning „Sportlandi” kinkekaart talle. 3.–4. koha meeskonnad said endale kingiks jalgpalli, meile kui finaali kaotajatele 1,5l Riia šampus, uhke diplom ning 30-latine „Sportlandi” kinkekaart, mille realiseerimiseks peame kunagi tagasi Lätti minema. Võitjate auhind oli sarnane, aga ilmselt oli nende kinkekaardil suurem summa ning lisaks muidugi karikas, mille me mõttes olime juba peale poolfinaali oma kotti pistnud. Kui pesemast tulime, avastasime, et kell on juba üle südaöö tõtanud. Võtsime veel Riias väikse kehakinnituse ning asusime Tartu poole teele. Koju jõudsin täpselt kell 05.00 hommikul.

Kokkuvõtvalt. Turniiri jooksul lõime 6 mängus 20 väravat, endale lasime lüüa 6 väravat: veerandfinaalis 1, poolfinaalis 2 ja finaalis 3.

2007

28. juulil toimus Kolga-Jaanis Villem Reimani päevade raames tradistiooniline jalgpallimatš EÜS-iga, mis võideti tulemusega 7:3.

Suvi 2007 oli jalgpalli mõistes tegus, iganädalaselt mängiti jalgpalli korp! Ugalaga.

17. novembril osales korporatsiooni esindus Riias Korp ! Fraternitas Livonica korraldatud jalgpalliturniir. Kahjuks tuleb tunnistada, et lätlased on jalgpallis terava jalaga.

2006

Villem Reimani päevade raames mängiti  EÜS- ga, keda võideti tulemusega 5:2 (poolaeg 3:1).

Suvi läbi tehti jalgpallitrenni koos korporatsioon Vironiaga

21. oktoobril toimus akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniir Tartus Tamme staadionil.

2005

Augustis korporatsiooni suvepäevadel tegevkonvendi ja vilistlaste vahelise jalgpallimatši võitisid taaskord tegevliikmed, seisuga 2:1.

Kartellikomersi raames mängiti Stalmeres (Läti) korp! Ventoniaga jalgpalli, mille Liviensised võitsid 2:1.

Suvel mängiti iganädalaselt jalgpalli EPA peahoone esisel muruplatsil.

2004

2. mail toimus Tartus Volbiturniir 2004. Turniiril osaleti kahe meeskonnaga Fr. Liviensis II ja Fr. Liviensis III. Fr. Liviensis II saavutas kolmanda koha ja Fr. Liviensis III saavutas IV koha. Võistkondade koosseisud: Korp! Fraternitas Liviensis II (ksv! Erik Marksoo, ksv! Hillar Petersen, ksv! Antti Rammo, ksv! Eero-Jaak Vaitmaa, reb! Meelis Kuldkepp); Korp! Fraternitas Liviensis III (ksv! Sander Sepp, reb! Madis Grossberg, ksv! Urmas Püss, b!vil! Ivo Laidmäe, ksv! Urmas Rootsi). Samal turniilil mängisid Liviensis III ja Liviensis II meeskonnad viiki (0 – 0), võit lahendati penaltidega 0 – 2.

19. mail peeti sõpruskohtumine korp! Vironia esindusega. Vihmast märjal väljakul saavutati võit tasavägises mängus 3:2.

14. augustil korporatsiooni suvepäevade raames peetud vilistlaste ja kaasvõitlejate vahelise matši võitsid viimased, tulemusega 9:0.

10. oktoobril toimus akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide vaheline mõõduvõtmine jalgpallis. Kohal olid ksv!ksv! Sepp, Vaitmaa, Rootsi, Mätas ja reb!reb! Koppel, Karba, Kuldkepp, Nigul, Pechter. Esimeses mängus alistati kristlik organisatsiooni, mille nime ajaloo annaalidest ei leidnud 2:1, edasi jäädi alla korp! Rotaliale 4:1 ja korp! Sakalale 2:0. Viimases mängus kindlustati alagrupis kolmas koht võites korp! Vironiat 2:1.

2003

15. mail jalgpallimatš Korporatsioon Fraternitas Esticaga lõppes tulemusega 1:5 auväärt vastaste kasuks. Mängiti porist ilma trotsides Õpetajate Seminari staadionil.

7. juulil mängiti Soomes Keski- Suomen Osakuntaga nende suvepäevade raames ning võideti 4:2 (meie esindus oli ksv! Erik Marksoo ja Üllar Mätas, bursvil! Tanel Tirman ja reb! Peeter Vihma)

23. augustil toimus sõpruskohtumine EÜS-ga, mis kaotati 0:3

22. septembril mängiti korp! Vironiaga ning kahjuks kaotati 0:3

Terve sügissemester 2003 mängiti igal kolmapäevasel Tähtvere pargis.

14. oktoobril purustati rasketes ilmastikuoludes Fraternitas Tartuensis skooriga 10:5. Liviensise viisid hiilgava võiduni järgmised jalgpallivirtuoosid : Koppel, Rootsi, Mätas, Leppik, Grossberg, Laidmäe, Vanamees.

29. novembril leidis Riias aset Fraternitas Livonica Challenge Cup. Olime kohal aga tulemust ei tulnud.

2002

09.mai jalgpallimatš tulemus Korporatsioon Fraternitas Tartuensisega oli 0:2.

1. juulil toimus Kolga- Jaanis jalgpallilahing Liviensiste ja EÜS-i vahel mis lõppes viigiga.

04. augustil Korporatsioon Fraternitas Liviensise suvepäevadel katsusid traditsiooniliselt jalgpallis jõudu Konvent ja Vilistlaskogu, mille tulemuseks jäi sõbralikult 3:3

2001

Mais purustati jäähokiliku skooriga 9:4 Korporatsioon Vironia.

9. juunil Kolga-Jaanis peetud kohtumisel tunnistati EÜS-i paremust tulemusega 6:5


Aastate 2001 - 2007 kokkuvõtted on koosatatud ajakirja Fraternitas

materjalide baasil. Varasemad aastad vajavad põhjalikumat uurimist ja meeldetuletamist.

Frater Liviensis'te võistkond 2008 a. Lätis Livonica Cupil: ksv! Sander Sepp ja b!vil! Meelis Kuldkepp (ees), ksv! Hendrik Nigul, noorliige Priit Kirotar, ksv! Madis Grossberg ja noorliige Kaspar Mõru (seisavad). Lamab Fraternitas Livonica jalgpallivõistluse maskot.