skip to content

2006. aasta esimene semester oli minu teiseks järjestikkuseks semestriks esimehe ametis, milleks suutsin tänu eelneva semestri kogemusele palju ratsionaalsemalt valmistuda. Seades end selle ametikoha kandidaadiks, andsin ma teada, et tõenäoliselt tuleb mul maikuus Eestist lahkuda ning olin meeldivalt üllatunud, et sellest hoolimata mind esimeheks valiti. Kindlust algavaks semestriks andis ka ülejäänud juhatuse tugev koosseis: abiesimees ksv! Veem ja kirjatoimetaja ksv! Nigul.

Nagu ikka semestri alguses sai ka seekord esimeseks eesmärgiks uute liikmekandidaatide värbamine. Kuna kevadsemestritel on saak alati väiksem olnud, ei olnud meil seekord vaja väga pettunud olla, kuna kahe toimunud külalisõhtute tulemusena hankisime me ka kaks uut noorliiget – reb!! Veidenbergi ja Veskimeistri.

Nii noorliikmete kui ka kaasvõitlejate harimise jaoks toimusid terve kevadsemestri jooksul nii edasijõudnute tantsukursused korp! Indlaga kui ka teisipäevased bridþimänguõhtud korp! Amicitiaga. Nendest üritustest oli esimene kindlalt populaarsem, kuna kohustusliku iselooomu tõttu oli sinna alati võimalik mehi ajada. Siit ka märkus tulevastele esimeestele – esimehe tahe peab olema piisavalt tugev, et mehi viia ka sinna, kuhu nad võibolla otseselt minna ei taha, kuna tantsuoskus tegevkonvendi seas peaks jääma kindlasti traditsiooniliselt tugevaks.

Nagu ka eelmise ametiaja jooksul, pidasin ma väga oluliseks ühisüritusi teiste akadeemiliste organisatsioonidega ning olen jätkuvalt arvamusel, et alla kolme suurema ühisürituse semestris võib meid viia aeglaselt akadeemilise ringkonna perifeeria poole. Kevadsemestril oli nendeks suuremateks üritusteks ametlikud istumised korp!! Rotalia ja Sakalaga ning rahvusvahelisele naljapäevale pühendatud üritus korp! Lembelaga, millele lisandusid veel väiksemad üritused nagu lauatenniseturniir ÜS Liivikaga ja vereandmispäev ENÜS-ga.

Kui nendest ühisüritustest pikemalt rääkida, siis oli nii korp!! Lembelat kui ka Rotaliat taaskord meeldiv võõrustada, kuid korp! Sakalaga peetud ametlik istumine ei jätnud mõnede omavaheliste arusaamatuste tõttu küll kõige paremat mälestust. Tulevastele esimeestele oleks kindlasti kasulik meelde jätta, et ühisürituste puhul tasuks rääkida ka külaliste ülempiirist, kuna 40 ülevoolavas tujus külalist on meil veidi raske hallata.

Suurtest toimumistest akadeemilisel maastikul, mida meie esindus väisas, tuleb kindlasti peatuda veel kahel – EKL-i kommersil ja Vabariigi Presidendi Lennart Meri matustel. Esimesele neist jõudis meie üle aastate suurim esindus, täites ilusti ära 10 reserveeritud kohta, samas polnud ürituse organiseerimine just kiita, mille eest EKL tollal presideerinud organisatsiooni ka karistas. Teine neist näitas aga akadeemilise ringkonna organiseerumisvõimet ning ühtsust, kuna minu jaoks seninägematult suutsid kõik akadeemilised organisatsioonid, meie nende hulgas, anda ürituse mälestamisväärseks muutmisel endast maksimumi.

Kevadkommerss toimus sellel kevadel Tallinnas ning üldiselt peab tunnistama, et Tallinna konvent sai korraldusega täiesti rahuldaval tasemel hakkama. Kuna meie osa jäi seal vaid toetavaks, siis pikemalt sellel polegi mõtet peatuda, mainiksin vaid, et kevadkommersil said meie meestest värvid ksv!! Aasmets, Kask ja T. Siilaberg ning parima rebase karika reb! A. Siilaberg.

Samas oli aga kommersile kiirelt järgnenud volbriöö seekord Tartu konvendi jaoks tavalisest pingerikkam, kuna meid väisas lausa tohutu hulk väliskülalisi meie sõprusorganisatsioonidest – KSO-st ja korp!! Ventoniast ning Fraternitas Livonicast. Osaliselt oli meie sõprade suur esindatus seotud ka KSO segakoori kontserdiga, mille nad päev varem Tartus andsid ning mille korraldamisele me samuti õla alla panime. Siiski aga pani nii sõprade kui ka Tartu akadeemilise seltskonna hulk meie üritusel meid tõsiselt proovile ning paljastas ka puudusi, mille edasiseks vältimiseks olen ma erakoosolekule juba tõsiselt mõtlemapanevaid ettepanekuid teinud. Samas olen kindel, et korraldusega mitteseotud kaasvenna jaoks oli volber taaskord üks kevadsemestri tippüritusi.

Omakeskis toimunud üritustest tuleb mainida veel referaatõhtuid, kus oma referaate kandsid ette reb!! T. Siilaberg ja A. Siilaberg ning vilistlaste lõbuõhtuid, mis kahjuks aga sügisega võrreldes olid oluliselt harvemaks ja kasinamaks jäänud. Võibolla tasuks tuleval esimehel vilistlastega sel teemal suhelda, et see tore traditsioon unustusehõlma ei vajuks?

Teiste akadeemiliste organisatsioonide üritustest võiks rääkida veelgi pikemalt, kuid meie seisukohalt oli oluline peamiselt see, et meie värvide esindatus ei puuduks üheltki olulisemalt ürituselt ning selle ülesandega sain ma ka peaaegu täiel määral hakkama. Seda peaks meeles pidama ka kõik tulevad juhatused, kuna nende ülesannete hulka kuulub meie organisatsiooni esindamine ning selleks kohustab juhatuse seisus. Pidage meeles – kui meid ei ole väljas, siis meid ei ole olemas.

Lõpuks, 15. mail lahkusin ma ametist ja Eesti riigist, jättes ametiülesanded ksv! Veemi kätesse. Seetõttu jäi mul nägemata näiteks Balti Rahvaste Kommerss, kuid ma olen kindel, et need mõned kevadsuvised nädalad möödusid ka tema juhtimisel kindlalt ja rahulikult. Teades nüüd, et ksv! Veem juhatab meie organisatsiooni esimehena ka sügissemestril ei jää mul üle muud, kui soovida talle kõva kätt ja kindlat jalga.

Vivat crescat floreat corporatio Fraternitas Liviensis in aeternum!