Semestri esimene koosolek toimus juba 28. augustil. Miks nii vara, küsite? Sest eelnenud suvel olime vahetanud asukohta ning kolinud oma konvendikorteri aadressilt Tähtvere 4 sinna samasse Jakobi mäele, majja numbriga 52. Uues konvendis esimest koosolekut pidada oli huvitav, samas ka natuke hirmutav ja kõhe – ei olnud ju vanade ruumide tuttavlikku hõngu toetamas. Kindlust aga andis vapp selja taga ja tuttavad näod laua ees. Semester võib alata.

Plaani sai võetud korraldada kaks külalisõhtut, mis ka toimusid – 28. septembril ja 5. oktoobril. Kuna aga noorliikmeid tuli vaid kaks, otsustasime ka kolmanda külalisõhtu läbi viia. Muid ihaldatud tulemusi peale lõbusa õhtu aga ei olnud. Selle semestri coetus oli – Anti Karhu stud. med (kes hiljem kahjuks välja astus) ja Tarmo Piir stud. hist.

Meie lipu taaspühitsemist tähistasime Kolga-Jaanis toredate talgutega. Kiriku talvepuud said ilusti kuuri. Puuriida ladumisele eelnes jumalateenistus ja järgnes supi/piruka söömine. Samale ajale langesid ka Eesti Vabariigi presidendivalimised

28. oktoobril tähistas meie sõpruskorporatsioon Fraternitas Livonica kommersiga oma 80. aastapäeva. Meie esindus oli juubelile kohaselt suur – kuueliikmeline. Riia linn ning seal korraldatud suurejoonelised pidustused olid meeldejäävad. Samas tuletas livonicuste juubel meelde, et meie 90. aastapäevani on jäänud napp aasta.

Üks kurb, kuid samas nii tähtis kui ka ülev sündmus, oli kindlasti Eesti viimase põlisvilistlase Enn Püümetsa ärasaatmine 4. novembril. Jumalateenistus toimus Tallinnas Kaarli kirikus ning muldasängitamine Rahumäe kalmistul. Südantsoojendav oli näha nii palju meie värve ärasaatjate ridades.

Traditsiooniline Halloweeni pidu toimus seekord koos korporatsioon Amicitia neidudega. Pidu oli värvikas, osavõtt rohkearvuline. Eriti just amicade poole pealt. Lõiguti kõrvitsaid ja tantsiti. Eriti meeldejäävad olid aga just vilistalstest kohalviibinute etteasted tantsupõrandal, mis nii mõnelegi nooremale mehele silmad ette tegid

Sügiskommerss toimus sellel aastal suhteliselt hilja – 17.-19. novembril. Püüdsime seekord võimalikult palju üritusi oma konvendi ruumides läbi viia. Üle pika aja toimus pereõhtu täielikult oma konvendis. Tervist kahjustavaks uudisürituseks, kuid loodetavasti peagi traditsiooniks saav, oli pühapäevane korvpallivõistlus Tallinna ja Tartu konventide vahel. Seekord naeratas õnn tartlastele.

Kolme fraternitase – Tartuensis, Estica, Liviensis – seekordne ametlik istumine oli Fraternitas Tartuensise korraldada. Pidu oli väljapeetud, kuigi mitte eriti rohkearvuline.

Võistkondlik bridþiturniir akadeemilistele organisatsioonidele toimus sellel aastal juba kolmandat korda. Sellel aastal särasid meie mehed kõige eredamalt – rändkarikas suudeti koju jätta. Võistkonda kuulusid: b!vil! Meelis Kuldkepp, b!vil! Mihkel Oras, ksv! Hendrik Nigul ja ksv! Andres Karba.

Selle semestri lõpetasid jõulupidu ja taasasutamise aastapäeva tähistav ametlik istumine.

Mida võib öelda möödunud poolaasta kohta? Sisseelamine uues konvendis jätkub täie hooga. Iga algus on raske. Samas on hea teada, et seekordne kolimine jääb Tartu konvendile tõenäoliselt viimaseks (vähemalt maja piires). Seepärast on konvendi hubaseks klubiks kujundamine loodetavasti ka hõlpsam

Vivat! Jakobi 52!

Vivat! C!F!L!