skip to content

Läesolev sektsioon toob ära korporatsioonis igapäevaselt kasutusel olevad mõisted, mis trükimustana on leidnud oma koha Lauliku lõpus. NB! andmed üliõpilasorganisatsioonide kohta toetuvad kogumikule "Universitas Tartuensis", Lund 1982.

A


aasimine
lad. sõnast asinus - eesel (, kelleks tahetakse teist teha), sissevedamine, narrimine, nöökamine.

abfuhr
sks. duellilt väljalangemine.

ad libitum
lad. soovi järgi (juua, vms.)

ad locam
lad. kohtadele.

Aestia
Sellise nime all püüti asutada 1904 mõnede EÜS-i liikmete poolt korporantlikku ühendust. Samade meeeste eestvõttel loodi kaks aastat hiljem korp! Frat. Estica.

Ahava, ENÜS
naisorg., moodustatud Ilmatarist lahkunud liikmete poolt, likvideerus 1930.

A/K (v. AK)
lühend sõnast aukohus.

Allgemeine Burschenchaft
sks. üldine üliõpilaskond, moodustatud Tartus 19 saj. keskel Saksamaa eeskujul, ei püsinud kaua.

Allgemeiner Comment
üldine üliõpilasseadus, mis kehtis Ch!C! (vt.) valitsuse ajal.

altes Haus
sks. vana maja (vt.).

Amicitia
naiskorp!, asut. 21.11.1924 Tartus. Sõprusleping Riia korp! Imeriaga. Välismärkideks tekkel ja lint: helelilla-tumeroheline-kuld. Lipukiri: Per aspera ad astra! Taaselustatud 1989 Tartus.

antiduellant
üliõpilane, kes on kuulutanud, et ta kahevõitlustel ei osale. AK (vt.) ei või talle mensuuri määrata.

apollo
üldmütsi kandev tudeng.

Aquilonia
Loomaarsti Instituudi radikaalsete üliõpilaste ühendus 20. saj. algul. Likvideerunud.

Arminia Dorpatensis
kristlik meeskorp! alustas tegevust 1850 Tartus ja tegutses 19. saj. teisel poolel. Taasasutatud 02.05.1994 Tartus teoloogiaüliõpilaste poolt Saksamaalt tulnud ettepaneku tagajärjel. Registreeritud TÜ nõukogus 31.03.1995. Omab maja Tartus Õpetaja tn. 11. Välismärgid tekkel ja lint: must-valge-kuld. Saksa korp!-de eeskujul kannavad noorliikmed nn. rebaselinti: must-kuld, lipukiri: Jumal, vabadus, isamaa.

Atauga
Eesti Wabariigi ajal Tartus tegutsenud Läti üliõpilaste koondis.

aukohus
on ette nähtud aukonfliktide lahendamiseks üliõpilaste vahel; aukohtu eesistujaks on erapooletu isik, aukohtu otsus on lõplik ja "auasjast" ei tohi kõnelda.

autasu
aukohtu poolt ettenähtud vabandusprotseduur solvaja poolt solvatule.

auvahekord
tekib solvatu ja solvaja vahel kohese väljakutse esitamisega; selle kestel ei ole "väljakutsuja" ja "väljakutsutu " vahel mingisugust läbikäimist, kui ei ole kokku lepitud comment suspendu'ks (vt.)

avalik väljakutse
sünnib tavaliselt sõnadega: "oled (olete) välja kutsutud!" või "palun sind (teid) tõsiselt vaikida!"

Ave
meeskorp!, asut. 01.11.1987 Tallinnas TTÜ juures energeetikateaduskonna tudengite ja õppejõudude poolt. Algselt tegutses segaseltsina, EÜS AVE, kuna korp!-i nime all ei võimaldatud registreerida. Nimi võeti TTÜ-s kasutusel olevast elektrisüsteemide eriala tähisest AV, E tähendab eriala. Umbes kolme aasta jooksul arvati välja naisliikmed ja passiivsed ning jätkatakse korp! Avena., värvid: kollane-must-valge.

B


Balti Saksa Naisüliõpilaste Ühing
naisorg., asut. 19.02.1923 Tartus. Värvid: must-valge-punane-sinine. Asus ümber Saksamaale 1939.

Baltonia
saksa meeskorp!, asut. 24.03.1872 Tartus farmatseutide erialaorganisatsioonina. Algselt Frat. Pharmaceutica nime all. Välismärkideks tekkel ja lint: must-sinine-punane. Lipukiri: In Treue fest! Läti osakond tegutses Gotonia nime all. Tegevus lõppes 1939.

bibamus!
lad. joome!

blamaaz
ennast häbistav käitumine üliõpilasringkondades, üldkehtivate kommete vastu eksimine.

Boeteia
meeskorp!, asut. 01.02.1924 Tallinnas. Välismärkideks tekkel ja lint: sinine-punane-kuld. Tegevus on lõppenud.

burš
saksa k. Bursch, Bursche - elukogenud üliõpilane, rõhutab üliõpilaslikku vabadust (algvorm kr. k., kesklad. bursa - rahakott - osutab stipendiumile (lad. palk), mille saajaid hüüti: “bursarii, bursivi”.

b!vil
buršvilistlane, üliõpilasvilistlane, tavaline lühend.

buršvilistlane
akad. org. liige, kelle õppetegevus on mingisugustel põhjustel ajutiselt katkestatud või kellel ülikool lõpetamata on jäänud.

C


cantus
lad. laul.

cantus ex(est)
lad. laul on lõppenud. Selle hüüdega lõpetab laulu juhataja laulmise.

cantus peto
lad. palun luba laulmiseks.

Chargierten Convent (Ch!C!)
1834 loodud saksa korp!-de organisatsioon, mis omistas endale legislatiivi õiguse. Sinna kuulusid korp!korp! Curonia, Estonia, Livonia, Neobaltia, Frat. Academica, Frat. Rigensis ja hiljem ka Baltonia. Sellele aastakümneid kestnud hegemooniale põrkusid ka eestlaste organiseerumispüüdlused.

civis
akad. kodanik.

coetus
lad. ühel semestril org-i astujate kogu.

comment
üliõpilasorganisatsioonis valitsev kindel kord, mis põhineb traditsioonidel ja uusustel ning antakse suusõnaliselt edasi põlvest põlve, aastakümnete vältel oluliselt ei muutu.

comment suspendu
pr. edasilükatud (katkestatud) auvahekord.

commilito, commilitonis
lad. kaasvõitleja.

concoetur
samasse coetusesse kuuluv kaasvõitleja.

Concordia, ÜS
meesorg., asut. 11.03.1923 Tartus. Välismärgid müts ja lint: rukkilillesinine-kuldkollane-must. Tegevus lõppenud.

Curonia
saksa meeskorp! Vanim korporatsioon Tartus. Asut. 1808 Göttingenist surmaga lõppenud duelli pärast väljaheidetud Kuramaa agressiivsete meeste poolt. Ajalooline maja asus Tartus Tähe tn. 42. Maja on hävinud. 1939.a. lõpetas tegevuse Tartus, kuid alustas taas Saksamaal. Tegutseb väga võimsalt praegugi.

D


doctor cerevisiae
lad. õllejoomise doktor.

Dorpatensis Fraternitas Academica
esimene lätlaste poolt moodustatud meeskorp! Tartus, tegutses 1857-1862.

duell
kahevõitlus (vt. mensuur).

Dummer Junge
ütlus väljakutseks duellile rapiiridega.

E


Eesti Korporatsioonide Liit (EKL)
asut. 28.03.1915 Tartus korp!korp! Vironia, Frat. Estica, Sakala, Ugala ja Rotalia poolt. Presideerimine toimus algselt semestri kaupa akadeemilise vanuse järjekorras. Otsustavaks organiks kõikide korp!-de eestseisuste koosolek, jooksvate küsimuste lahendamiseks ka senioride konvent (S!C!). Tüliküsimused lahendab Liidu Kohus (L!K!). 1930. aastal moodustati ka vilistlaskogude liit. EKL taastati Eestis 30.04.1990. Praegu kuuluvad EKL-i korp!korp! Vironia, Frat. Estica, Sakala, Ugala, Rotalia, Frat. Liviensis, Revelia, Frat. Tartuensis, Tehnola, Leola, Wäinla ja Frat. Ucuensis. Kaks viimast tegutsevad vaid võõrsil.

Eesti Naisüliõpilaste Selts
naisorg., asut. 14.11.1911 Tartus esimese eesti akad. naiste organisatsioonina, algul ametliku tunnustuseta E.N.Ü. Rühma nime all. Tunnustati meesorg-de poolt alles 1915. Ametlikult kinnitati Eesti ülikoolis 1919. a. Sõprusleping Helsingi Etelä-Suomalainen Osakunta’ga. Jätkab tegevust 1989. aastast Tartus. Välismärgiks valge põhjaga ja tumesinise alaäärega müts.

Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS)
meesorg., asut. 07.04.1870 Tartus "Kalevipojaõhtute" nime all esimese eesti üliõpilasorg-na. Tegi algul tagajärjeta katseid saavutada tunnustust saksa korp!-delt 1881/82 Vironia ja 1890/91 Fraternitas Viliensis nimelise korporatsioonina. Välismärgiks valis sinine-must-valge, mis kujunes eesti rahvuslikuks sümboliks. Kasutusel tekkel ja lint välismärkidena, mida kantakse oma ruumes ja organisatsiooni esindamisel. Väljaspool oma ruume kantakse värve kindlatel tähtpäevadel. Sõpruslepingud Pohjois-Pohjalainen- ja Etelä-Pohjalainen Osakunta’ga, Vasa Nationiga, ning Läti üliõpilasseltsiga Austrums. Taastatud 01.12.1988 Tartus.

eestseisus
koosneb organisatsioonides tavaliselt kolmest liikmest: esimees, abiesimes, kirjatoimetaja. Mõnedes org-des kuulub sinna ka laekur. Esindusjuhtudel liitub eestseisusega ka Vanamees.

ema
lad. k. mater - akad. vanem naisorg-s, sama mis meeskorp!-des isa (vt.). Mõnes naisorg-s eksisteerisisid mõlemad vanemad: nii isa kui ka ema.

ergo bibamus!
lad. nii siis joome! järelikult joome!

esindusvorm
enamikus meesorg-des on frakk, naisorg-des must kleit. Tänapäeval tehakse järelandmisi.

ette joomine
joomise alustamine ja joodava koguse kindlaksmääramine järgmisele joojale.

Edustus
üliõpilaskonna esindusorgan (parlament).

Estonia
saksa meeskorp!, asut. 08.09.1821 Tartus. Arvatakse, et 35 asutajaliikmest olid 8 eesti päritoluga. Ajalooline maja asus Tähe tn. ja müüdi hiljem korp! Rotaliale. Viimane maja Tartus Vallikraavi tn. 9. Värvid: roheline-violett-valge. Lipukiri: Virtus, decus, Estonorum! 1939 asuti ümber Saksamaale, vapp põletati ja vara anti korp! Vironiale.

F


Fennia
saksa meeskorp! Tartus, asut. 1828. Ei suutnud kestvalt püsima jääda.

fiducit
lad. püüame, nii hüüavad peale laulu rebased.

filia
lad. tütar.

Filiae Patriae
naiskorp!, asut. 27.10.1920 Tartus esimese naiskorp!-na üldse. Luues ja andes eeskuju omapärasele ja üha arenevale organisatsioonitüübile. Välismärkideks tekkel ja lint: valge-punane-roheline. Lipukiri: Eesti tütar, Eesti kodu tugevasti seotud olgu! Sõprusleping Helsingi Hämäläinen Osakunta’ga. Taasasutatud 1989 Tartus. Korter Tartus Riia mnt. 8-9.

filister
vt. vilistlane.

filius
lad. poeg.

Finnonia
soome üliõpilaste org., mis esines juba 1810. a. paiku. Likvideerunud.

frat.
lühend sõnast fraternitas.

fraternitas
lad. vennaskond, mõnede korp!-de lisanimetus.

Fraternitas Academica
saksa meeskorp! Tartus, asut. 27.05.1881. Ajalooline maja Veski tn. 25. Värvid: violett-sinine-valge. Lipukiri: Lege libertas! 1939 siirdus Saksamaale.

Fraternitas Aeterna
vene meeskorp!, asut. 09.11.1923 Tartus. Välismärkideks tekkel ja lint: must-valge-oranz. Lipukiri: Veritas vincit! Ühines 1931 Boeteia'ga. Likvideerunud.

Fraternitas Dorpatensis
meeskorp!, likvideerunud pärast Frat. Tartuensise asutamist.

Fraternitas Estica
meeskorp!, asut. 09.05.1907 Tartus EÜS-ist lahkunud liikmete poolt esimese Tartu eesti korp!-na. EKL-i asutajaliige. Sõpruslepingud Läti korp! Lettoniaga, Poola korp! Poloniaga, Leedu korp! Neo Lithuaniaga ja Helsingi Savolainen Osakunta’ga. Valismärkideks tekkel ja lint: sinine-roheline-valge. Lipukiri: Teos õigane ja vahvas, ustav sulle Eesti rahvas. Maja Tartus Vanemuise tänaval.

Fraternitas Fennica
soome meekorp!, asut. 26.10.1926 Tartus. Lõpetas tegevuse juba 1929, kuna Tartus õppivad soomlsed liitusid tavaliselt eesti korp!-dega. 1994 a. sügisel kutsuti sellenimeline organisastioon uuesti ellu seltsi kujul, samuti Tartus õppivate soomlaste poolt. Veider on, et nüüd kuuluvad "fraternitasse" ka naisliikmed.

Fraternitas Hyperborea
saksa meeskorp!, asut. 23.11.1909 Peterburis. Värvideks: sinine-hõbe-oranz. Lipukiri: Deutsch und frei!

Fraternitas Leholensis
meeskorp!, asut 1927 Tartus. Värvid: violett-must-roheline. Ühines hiljem korp! Harjolaga, võttes üle selle nime ja andes vastu oma värvid.

Fraternitas Liviensis
meeskorp!, asut. 28.01.1918 Tartus rohuteadlaste erialaorg-na. 1925. a. muutus üldilmeliseks. Sõprusleping Helsingi Keskisuomalainen Osakunta’ga; Riia korp! Fraternitas Livonicaga ja Jelgava korp! Ventoniaga. Taasasutatud 28.12.1988 Tartus. Tallinna konvent taastatud 06.05.1989. Lipu taaspühitsemine 22.09.1989 Tartus. Üürikorter Tartus Akadeemia 4. Maja Tallinnas Pärnu mnt. 292. Välismärgid tekkel ja lint: violett-roheline-valge. Lipukiri: Vendlus, ausus, hoolsus!

Fraternitas Livonica
läti meeskorp! Riias, sõpruslepinglane korp! Frat. Liviensisega alates 30.01.1993 Välismärgid tekkel ja lint: sinine-violett-kuld.

Fraternitas Normannia
saksa meeskorp!, asut. Tartus. Loodud Frat. Hyperborea baasil. Värvideks: punane-hõbe-sinine. Korp!-i võeti ka teistest rahvustest üliõpilasi. Likvideerunud I sem. 1938.

Fraternitas Rigensis
saksa meeskorp!, asut. 21.01.1823 Tartus. Üks neljast ajalooliselt vanimast meeskorp!-st Tartus.

Fraternitas Ruthenia
vene meeskorp!, asut. 17.05.1929 Tartus. Algul väga aktiivne, osakonnad Tallinnas, Dresdenis ja Prahas. Likvideerus juba 1932. Värvid: punane, must, kuld.

Fraternitas Slavia
vene meeskorp!, asut. 02.02.1923 Tartus. Suleti ülikooli valitsuse poolt konflikti pärast Frat. Aeternaga. Peale amnesteerimist tegutses edasi kuni okupatsioonini. Värvid: punane-valge-kuld.

Fraternitas Tartuensis
meeskorp!, asut. 27.03.1929 Tartus loomaarstiteaduskonna eesti rahvusest üliõpilaste poolt, kes lahkusid Frat. Dorpatensisest. 1933. aastast üldilmeline. 1934. a.-st kartellis EKL-iga. Sõprusleping Helsingi Kymenlaakso Osakunta’ga. Ürimaja Jakobi 31, Tartus. Taasasutatud 27.04.1989 Tartus. Välismärkideks tekkel ja lint: roheline-valge-violett. Lipukiri: Töö, tõde, elurõõm!

Fraternitas Ucuensis
meeskorp!, asut. 03.10.1948 Pinnebergis Balti Ülikooli juures. 01.12.1961 võeti vastu EKL-i kaheteistkümnendaks liikmeks. Tegutseb põhiliselt USA-s. Pole Eestis konvente asutanud. Välismärgid tekkel ja lint: tumesinine-valge-helesinine. Lipukiri: isamaa-vabadus-teadus.

Fraternitas Viliensis
Selle nime all püüdis end korporatsioonina registreerida EÜS 22.02.1890. Samade värvide all. Ei saadud ülikooli kuraatori kinnitust, kuigi Ch!C! tunnustus oli olemas.

Fuchs
sks. rebane.

Fuchsmajor
sks. vanamees.

Fux
rebane.

G


gaudeamus
lad. olgem rõõmsad.

Gaudeamus igitur
laul, mis on omandanud Euroopas üliõpilashümni tähenduse.


H


Harjola
meeskorp!, asut. 08.05.1925 Tartus üliõpilaste poolt, kes ei pooldanud seniste korp!-de sisekorda, eriti rebasedrilli. Värvid: violett-must-roheline, mis võeti üle ühinedes 1928. a. Frat. Leholensisega. Likvideerunud.

Hašmonea
juudi meeskorp!, asut. 10.02.1923 Tartus. Kasvatas liikmeid juudi ajaloo ja religiooni vaimus. Tegevliikmeks saadi alles pärast kuue eksami sooritamist ajaloos, heebrea keeles ja kirjanduses. Värvid: helesinine-kuld-valge. Tegevus lõppes 1939.

Hazfiro
juudi naisüliõpilaste ühing, registreeritud 27.02.1925 Tartus. Põhirõhk juudi ajaloo tundmisel. Likvideerunud 1938.

honoris causa
lad. au pärast.

Hüljehiis, ÜS
segaorg., asut. 03.04.1925 Tartus skautlike ringkondade poolt. Karskete üliõpilaste ühendus, ühines hiljem Akadeemilise Skautide Seltsiga. Likvideerunud 1932.

humpen
0.5 l õlleklaas.

Hundsfott
sks. ütlus väljakutseks duellile püstolitega.

I


Ilmatar, ÜS
naisorg., asut. 07.05.1920 Tartus peamiselt ENÜS-ist lahkunud liikmete poolt. Likvideerunud.

Imanta
Eesti Wabariigi ajal Tartus tegutsenud läti üliõpilaste koondis.

Indla
naiskorp!, asut. 07.03.1924 Tartus. Välismärkideks tekkel ja lint: kirsipruun-valge-roheline. Lipukiri: Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust! Sõprusleping Helsingi Savolainen Osakunta’ga. Taastegutseb 1989. aastast Tartus. Korter Tartus Tähtvere tn.

in honorem
lad. auks.

in memoriam
lad. mälestuseks, meelespidamiseks.

inter nos
lad. meie vahel.

inter pocula
lad. pokaalide vahel, karika taga, viinaklaasi juures.

intiimorganisatsioon
kinniste üliõpilasorg-de olemus. lad. intimus, sisim.

isa
lad. pater (naisorg-s ema lad. mater), selle valib endale noorliige ise. Akadeemilise (ak.) isa kohus on hinnata noorliikmetegevust ja olla talle esmaseks abimeheks organisatsiooni sisekorra tundmaõppimisel. Tavaliselt ülendatakse noorliige tegevliikmeks ak. isa ettepanekul.

J


juhtser
võlgade eest lihtliikmeks alandatu.

juhtsimine
võlgade eest lihtliikmeks alandamine, juhtsib laekur. Juhtsitule säilivad rahalised kohustused org-i ees.

K


kaasvõitleja
kaasüliõpilase nimetus, lad. commilitio, commilitons.

Kaleva
meesorg., akadeemiline kogu. Vahetüüp seltsi ja korp!-i vahel. Asutatud 25.02.1927 ülikoolis õppivate reserv- ja tegevväe ohvitseride poolt. Välismärgina ainult ametlikel puhkudel kasutatav murumütsi tüüpi peakate rohelise, punase ja tumesinise värviga. Likvideerunud 1934.

Kaljola
meeskorp! asut. 08.03.1922 Tallinnas. Kartellis Leolaga. Värvid: oliivroheline-sinine-valge. Inkorporeerus 1935 Rotaliasse.

kappe
mensurandi peakate, mis jätab katmata vaid põsed.

karikas
jooginõu, mis koosneb kapast (cuppa), jalast ja pidemest (nodus).

Keskisuomalainen Osakunta
(KSO) segaorg., asut. 07.03.1931. Sõprussidemetes korp! Frat. Liviensisega alates 10.11.1935. Ühendab endas Helsingi Ülikoolis õppivaid Kesk-Soome tudengeid. Välismärgiks üldmüts (lakki) ja värvilint: valge-punane-must.

klaaside kokkulöömine
komme on tekkinud ettejoomise tavast. Juba vanadel frankidel (u. 9. saj.) oli kombeks ettejoomine, millele tervitatu sama kvantumiga peab vastama ja mida tehtigi tavaliselt ühe sõõmuga. Sellest alanud võidujoomine lokkas eriti reformatsiooni ajal kõige tervistkahjustavamal kujul, selle vastu pidid üles astuma riik, kirik, seltskond ja kirjanikud. Ettejoomise juurest kokkulöömiseni jõuti siis, kui tekkisid klaasjooginõud ja pandi tähele nende heledat kõla.

Kneipe
van. Saksa kõrtsi nimetus. Akadeemilistes ringkondades tähendab see tudenglikku õllejoomisruumi, lõbusa seltskonna kodu, mille järgi igatsetakse veel vilistlaspõlveski.

kogud
maakondlikud üliõpilasühendused, mis said alguse 1921 Pärnu kogu loomisega. Hiljem loodi veel Võru, Valga, Viru, Järva ja Harju kogu. Kogudes kaotati nn. ainukuuluvuse nõue. Liige võis olla varem kuulunud ka mõnda teise intiimorganisatsiooni. 1936. aastaks olid kõik likvideerunud.

kollanokk
nii kutsuti vanasti noort üliõpilast.

komitaat
lad. sõnast comes - sõber, eripidu vilistlaseks saamisel, s.o. ülikooli lõpetamisel, mille käigus mindi laulude saatel rongkäigus läbi linna paari penikoorma kaugusele nn. "Pisarate" kõrtsini.

kommaan
vt. comment.

kommaani garanteerija
üliõpilane, kes ametlikult ei kuulu korp!-i, kuid on selle kaitsealune ja osaleb üritustel, pidades kinni org-s valitsevast korrast.

kommerss
lad. sõnast commercium - läbikäimine, on korp!-de tähtsaimaks peoks. Vennastuspidu, mille käigus koos teklitesse augu löömisega vannutakse truudust isamaale, korporatiivsele mõttemaailmale ja üksteisele.

konvendikorter
organisatsiooni ruumid kokkutulekuiks.

konvendisaal
istungiruum konvendikorteris.

konvent
lad. sõnast conventus - kokkutulek, ühishuviliste kokkutulek, on üliõpilasorg-de seadusandlik organ.

koosolekud
on org-i kõrgeimaks võimuks; erakoosolekud ehk konvendikoosolekud, millest osavõtu õigus on ainult tegevliikmetel, ja üldkoosolekud, millistest võtavad osa ka noorliikmed (hääleõigus on ainult tegevliikmetel).

korp!
lühend sõnast korporatsioon.

korporatsioon
kujunes Landsmannscaft'idest, mõlemaid tarvitati võrdselt. Praegu ainumaksev sõna "korporatsioon" tähendab kindla sisekorraga värvekandvat organisatsiooni üliõpilaselus.

krepp
must, õhuke katteriie, millega leina korral ajutiselt kaetakse värvid (vapp, lipp, tekkel jm.)

ksv!
lühend sõnast kaasvõitleja.

ksv!ksv!
kaasvõitlejad.

kuldrebane
tegelik üliõpilane alates 13. semestrist konvendis. Mõnes korp!-s (ka Fraternitas Liviensises) on tal õigus kanda sametist rebaseteklit kullast sirkliga ja hüüda laulude järel jämeda häälega "fiducit".

Kungla
meeskorp!, asut. 11.04.1924. Värvid: must-violett-valge. Likvideeriti ülikooli valitsuse poolt 01.02.1927 skandaali pärast, millesse ta oli segatud.

laiendatud eestseisus
peale tavaliste ametnike on liitunud eestseisusega teised org-i ametnikud, moodustades suuremates organisatsioonides (EÜS) enam kui kümneliikmelise kogu. Lühend: L!E!

lakkimine
värvekandvate org-de erikaristus (lihtliikmeks alandamine) ja tähendab värvide tähtajalist või määramatuks ajaks äravõtmist.

lapsus calami
lad. pilliroo eksimus, st. suleviga, eksimus kirjutuses.

lapsus linguae
lad. keele eksimus, st. sõnavääratus, eksimus kõnes.

Latvia
läti meeskorp! asut. 1917 Tartus. Värvid: punane-sinine-kuld.

L!E!
laiendatud eestseisus.

Leane
ühiskondlike huvidega meeste ring, mis lahkus 1904 korp! Vironiast Riias. Põhikiri kinnitati 1908 Riias.

Lechicja
poola üliõpilaste-farmatseutide selts Tartus. Likvideerunud.

Lembela
naiskorp!, asut. 24.10.1924 Tartus, koondis Tallinnas. Välismärkideks tekkel ja lint: helebeež-roheline-violetne. Lipukiri: "Constantia ad finem ducit!", mis tõlkes tähendab "püsivus viib sihile". Taasasutatud 24.10.1990 Tallinnas.

Leola
meeskorp!, asut. 16.10.1920. esimese üliõpilasorganisatsioonina Tallinna Tehnikumis. Välismärkideks tekkel ja lint: violett-kollane-valge. Lipukiri: Age quod agis. Taastatud Tallinnas 1989.

Letgallia
läti farmatseutide meeskorp!, asut. 1899 Tartus. Värvid: roheline-must-valge.

Lettonia
läti meeskorp!, asut 1882 Tartus. Esimese kümne aasta jooksul tuli enda õigustamiseks pidada Tartu saksa korp!-dega 352 duelli. Kartellis EÜS-iga. 28.09.1919 kolis Riiga. Värvid: roheline-sinine-kuld.

levis nota
lad. väike märkus, väike viga

lihtliige
liige, kes on org-s olnud üle kahe semestri, kuid pole teatud põhjustel veel tegevliikmeks saanud ja ei oma värve. Samuti liige, kellel on teatud põhjustel mõneks ajaks välismärgid ära võetud. Üliõpilasseltsides kattub tavaliselt noorliikme mõistega.

liidukohtunik
EKL-i liidukohtu liige

Liivika, ÜS
meesorg., asut. 21.04.1909 Riia Polütehnikumi juures ÜS Leane (asut.1904) poolt mõningate korp! Vironiast lahkunute lisandumisel Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi nime all, 1905 evakueerus ühes Riia Polütehnikumiga Moskvasse. Tegutses Tallinnas 1917-1920. ÜS Liivika nime all registreerus Tartus 1921. a. Lipukiri: Patria et scientia! Välismärgiks hõbesõrmus, millel kuldne laine "L" tähega. Taastanud tegevuse.

Limuvia
juudi meeskorp!, algselt kirjandus-muusikalis-teaduslik ühing. Asut. 24.02.1927 Tartus. Vilistlasosakonnad Berliinis, Riias ja Tallinnas. Värvid: tumesinine-valge-kuld. Lipukiri: Amore, more ore re firmantur amicitiae! Tegevus katkes N. Vene okupatsiooniga.

Livonia
saksa meeskorp!, asut. 20.09.1822 Tartus. Võttis esimesena kasutusele sirkli (vääniktähe). Värvid: roheline-punane-valge. Lipukiri: Einer für Alle, Alle für Einen! Ajalooline maja Tartus Veski tn. 13. 1939. a. asuti ümber Saksamaale.

Läti Üliõpilaste Selts
asut. 11.02.1927 Tartus. 1930. a. muudeti värve kandvaks organisatsiooniks nimega "Metreine", värvideks: punane-valge-roheline. 1935. aastaks likvideerunud.

M


magister artium
lad. kunstide magister.

magister bibendi
lad. joomingu juhataja, joomakorra järele valvaja.

magister cantandi
lad. lauluõpetaja, laulujuhataja.

magister paucandi
lad. rapiirikäsitlemise õpetaja, uuemal ajal konvendis spordiürituste organiseerija.

maltretaaz
enda häbistada laskmine.

mater
vt. ema.

Mehiste
rahvuslike üliõpilaste koondis. Registreeritud 31.10.1924 Tartus. Likvideerus 1928.

mensurant
mensuuril (vt.) osaleja.

mensuur
duelli nimetus üliõpilaste hulgas - mõõga või püstolimensuur.

metsik
organiseerumata üliõpilane.

metüodünaamika
teadus vägisõnadest ja rusikahoopidest, tsentraalsetest ja perifeersetest tõugetest, kokkupõrgetest koolinoorsoo, kordnike ja abielunaistega.

metüoloogia
joomateadus, teadus janu vaigistamisest. Noore teadusena võitleb ta alles vanemate teadustega õppetooli pärast ülikoolis, otsib tunnustust, millele tal on täielik õigus ürgkunstina ja mida talle kunagi pole keelanud üliõpilaskond.

Moskva Eesti Üliõpilaste Selts
loodud 1906/07 Moskvas. Peale revolutsiooni 1917. a. selts lagunes. Eestisse pääsenud u. 80 liiget ei reorganiseerunud seltsina, kuid käidi koos ühiste mälestuste tõttu.

mustmaja
mõnes korp!-s lihtliikme tähendus - liige, kes on rebaseaja seljataha jätnud, kuid on veel värvideta. Vt. lihtliige.

N


Neobaltia
saksa meeskorp! Asut. 28.05.1879 Tartus. Värvid: helesinine-valge-oranz. Lipukiri: Ex labore otium! Ajalooline maja Tartus Kastani tn. 1 (praegune Saksa Instituut). Likvideerus ümberasumisel Saksamaale 1939. a.

noorliige
esimese aasta üliõpilane organisatsioonides, rebane.

noormaja
üliõpilane 3. ja 4. semestril.

noorrebane
esimese semestri rebane.

O


oldermann
vanamees.

P


pater
lad. isa.

Pernavia
EÜS-i liikmetest koosnev grupp, kes püüdis end 1908. aastal uuesti registreerida korp! Fraternitas Viliensis nime all (hiljem korp! Sakala moodustanud seltskond).

Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts
EÜS Põhjala eelkäija.

poeg
ak. isa kaitsealune.

Polonia
poola meeskorp!, asut. 1828 Tartus. Ei suutnud püsima jääda.

Põhjala ÜS
meesorg., asut. 13.11.1884 Peterburis. Algul tegutses "Sõprade salgakese" nime all, hiljem "Peterburi Eesti Üliõpilaste Abiandmise Seltsina". Registreeriti 1909. a., praegusel kujul 1913.a. 1917 asutati osakond Tallinnas. 1918 - lühemat aega osakond Narvas, 1919 asus Tartusse. Kuni 1925. a. segaorg. Sõprusleping Helsingi Etelä-Suomalainen Osakunta’ga. Praegu Eestis osakonnad nii Tartus kui Tallinnas. Välismärgiks kullast ja rauast sõrmus, millel kuldne põhjatäht. Taasasutati 1989 Konvendid Tartus ja Tallinnas.

Püstoliduell
sagedane auasjade lahendamise viis üliõpilaste vahel 19. sajandil. Neid toimus salaja ka Eesti Wabariigi päevil. Lõppes sageli surmaga.

R


Raimla, ÜS
meesorg., asut. 22.09.1922 Tartus peamiselt EÜS "Ühendusest" lahkunud liikmete poolt. On pannud erilist rõhku kodumaa tundmaõppimisele ja kirjeldamisele. Taasasutatud Tartus. Ajalooline maja Tartus Veski tn.

Rajala
meeskorp!, asut. 02.05.1924 Tartus. Värvid: must-violett-helesinine. 1934. aastaks likvideerunud.

rebane
sks. Fuchs - noorliige. Väga vana noorüliõpilase nimetus "faex" või "fux" lad. keeles tähendab pärmipõhja pära. Korp!-d tarvitavad ekslikult moonutatud eestindust "rebane". Viimasel ajal kasutusel esmakursuslase sünonüümina.

rebasekasvatus
tutvustamine org-i sisekorraga ja rebase arendamine kõikide ettetulevate situatsioonide jaoks.

rebaste lend
noorliikmete põgenemine org-st teatud korra järgi ja katse sinna märkamatult jälle tagasi pääseda. Kui see õnnestub, peavad tegevliikmed tasuma noorte vahepealsete seikluste kulud ja andma kõigile värvid. Ebaõnnestumise korral saavad põgenikud armutult sisse.

Revelia
meeskorp!, asut. 03.12.1920 Tartus korp! Sakalast lahkunud liikmete poolt. Kartell-leping EKL-iga 1928. a.. Sõprusleping Helsingi Viipurilainen Osakunta’ga. Taasasutatud Tartus 1989. Valismärgid tekkel ja lint: roheline-must-valge. Lipukiri: üks kõige, kõik ühe eest! Üürimaja Tartus Mäe tn.16.

Riia Eesti Üliõpilaste Selts
1909 loodud org. Riias, korp! Vironiast lahkunud liikmete poolt. 1918 koliti Moskvasse. Seal osutus tegevuse jätkamine võimatuks. 1920 jätkati tegevust Tartus ÜS Liivika nime all.

Riiga sõitma
salaja midagi hingekarastavat sooritama.

rinnamärk
algselt Vene Üliõpilaste Seltsi välismärk. Nüüd enamikus üliõpilasorg-des kasutsel lisaks muudele välismärkidele.

Rotalia
meeskorp!, asut. 10.11.1913 Peterburis EÜS-ist lahku löönud radikaalse tiiva poolt ja Leedu korp! Frat. Baltiensisega, esimese Eesti korp!-na Venemaal. Revolutsiooni päevil asus Tallinna, kust 1922 asus Berliini Ülikooli juurde. 1924. siirdus Tartusse. Asutas koondise ka Varssavis. EKL-i asutajaliige. Sõprusleping Helsingi Varsinais-Suomalainen Osakunta’ga. Taasasutatud 1989.a. Praegu konvendid Tartus ja Tallinnas. Välismärgid tekkel ja lint: sinine-must-roheline. Lipukiri: ausus, kindlus, iseteadvus, ühistunne! Maja Tartus Tähe tn. 3.

rukk, rukkimine
org-st väljaheitmine tähtajaliselt või määramatuks ajaks mõne suurema süüteo eest. Rukituga läbikäimine on teistel org-i liikmetel keelatud.

rukktoonus
nii kutsutakse mõnes org-s rukitut.

S


s/s
sellel semestril - need tähed kirjutatakse ametinimetuste ette ametlikel kirjadel.

sacusmentium
kõrvalehammustamine.

Sakala
meeskorp!, asut. 14.11.1909 Tartus EÜS-ist lahkunud liikmete poolt reformkorporatsioonina. Alkoholikeeld konvendikorteris 1915. aastani. EKL-i asutajaliige. Sõprusleping Helsingi Hämäläinen Osakunta’ga ja Uppsala Gästrike Hälsinge Nation’iga. Taasasutatud 1989 Tartus. Konvendid nii Tartus kui Tallinnas. Välismärkideks tekkel ja lint: sinine-violett-valge. Lipukiri: Üks kõigi eest, kõik ühe eest! Tallinnas üüriruumid Akadeemia tee 5. Tartus maja Veski tn. 67.

salve!
ole terve! ole tervitatud!

sammaldunud maja
üliõpilane 9. ja 10. semestril.

sammalpää
üliõpilane 13.-14. semestril, nimetatakse tavaliselt kuldrebaseks. Mõnes org.-s ka igikulupää.

scriba
kirjatoimetaja.

Selonia
läti meeskorp!, asut 1897. a. esimese läti korp!-na Riias.

seltsivend
kaasvenna nimetus mõnedes org-des, nt. Vironias.

senior
esimees.

silentium!
lad. vaikust!

silentium ad cantum
lad. vaikust lauluks - märguanne laulu alustamiseks. Lauluj uhatatakse tekli, rapiiri, kepi, lauliku või palja käega, sõltuvalt korp!-s valitsevatest kommetest.

silentium ad commercitium
lad., nende sõnadega avab tavaliselt vanamees kommersi.

silentium ad macaronem
lad., nõnda alustatakse ja ka lõpetatakse hanerea-laul.

sirkel
sks. Cirkel, Zirkel - vääniktäht - põimitakse tähtedest V(vivat), C(crescat), F(floreat) ja org-i nime algtähtedest !-märgiga. Sirklit kantakse hõbemärgina mustal rebaseteklil tavaliselt vasakul küljel. Kuldrebastel kuldmärgina musta samettekli paremal küljel. Paljudel korp!-del on sirkel tikitud ka värvitekli roseti keskele. Mõned org.-d lubavad sirklit kanda ka värvikandjatel, nt. lindil. Seda varianti kasutavad sellisel juhul tavaliselt juhatuse liikmed.

sisseandmine
trahvijoot.

Slavia
Vene meeskorp!, asut. 1920.-ndate algul Tallinnas. Likvideerunud.

smollis
elliptiline kokkutõmme sõnadest sis mihi mollis amicus või sit (tibi) mollis - olgu (sulle) kosutav, vana tudengihüüatus ja soovisõna, mis nõuab vastust fiducit. Smollis-hüüdega lõpetavad tegevliikmed laulu (v.a.ametlikud laulud).

smollist jooma
vennastust, sinasõprust jooma.

Sororitas Oriens
vene naiskorp!, asut. 18.05.1928 Tartus. Tegutses väga aktiivselt. Värvid: roosa-hõbe-sinine. Lipukiri: Procede semper in scientiam veritas! Likvideeritud 1940.

sturz
sks. väljakutse duellile.

särp (särpe)
lai värvilint pidulikeks ja esindusjuhtudeks.

Syringa
naiskorp!, asut. 07.04.1990 Tallinnas. Välismärgid tekkel ja lint: sirelililla-punane-valge.

T


Tarbatonia
saksa meeskorp! Tartus 19. saj. teisel poolel. Likvideerunud.

Tehnola
meeskorp!, asut. 23.10.1921 Tallinna Tehnikumi juures. EKL-i liige alates 25.01.1952. Sõprusleping Soome üliõpilasorg-ga Tekniikan Ylioppilaat. Taasasutatud dets. 1989 Tallinnas. Välismärgid tekkel ja lint: must-roheline-valge. Lipukiri: kindlus-ausus-vendlus. Üüriruumid Tallinnas Akadeemia tee 5-500.

tekkel
sks. Deckel, korp!-de värvimüts, ka must müts.

traditsioonid
vt. comment.

U


Ugala
meeskorp!, asut. 10.11.1913 Tartus Frat. Esticast lahkunud liikmete poolt reformkorporatsioonina. Alkoholi keeld konvendikorteris 1921. aastani. EKL-i asutajaliige. Sõpruslepingud Soomes Turu Ülikooli üliõpilaskonnaga ja Riia korp! Tervetiaga. Maja Tartus Kuperjanovi tänaval. Taasasutatud 17.12.1988 Tartus. Välismärgid tekkel ja lint: must-sinine-valge. Lipukiri: isamaa, sõprus ausus!

Ugandala
meeskorp! Tallinnas 1920-ndatel. Likvideerunud.

V


vale!
lad. jumalaga! ela hästi!

valete!
lad. elage hästi!

Valgma
üliõpilasühing, asut. 03.10.1922 Tallinnas. Välismärgiks V-kujuline rinnamärk paremal pool. Likvideerunud.

vanamaja
üliõpilane 5. ja 6. semestril.

vanamees
üliõpilasorg-i ametnik, kes kasvatab noorliikmeid ja valvab sisemise korra järele. Naisorg-des noortevanem või rebastevanem.

vanarebane
teise semestri rebane.

vapituba
konvendi istungite ruum, konvendisaal.

varjatud väljakutse
toimub tavaliselt sõnadega "palun sind(teid) tõsiselt vaikida”.

veli
sama üliõpilasorg-i liikme nimetus mõnedes org-des, nt. Veljestos.

Veljesto, EÜS
segaorg., asut. 26.02.1920 Tartus peamiselt EÜS-ist lahkunud filoloogide poolt. Sõprusleping Helsingi Satakunta Osakunta'ga.

vend
sõbralik ütlus kaasvendade vahel. Tarvitusel ka akad. perekondades ühe pateri (isa) "laste" vahel.

verbum
lad. kõne.

verbum ex est
lad. sõnavõtt või kõne on läbi.

verbum peto
lad. palun sõna

Vene Üliõpilaste Selts
asut. 03.11.1920 Tartus. Tegutses kuni N. Vene okupatsioonini.

Ventonia
läti meeskorp!, asut. 1917 Tartus, praeguse asukohaga Jelgavas. Sõpruslepinglane korp! Frat. Liviensisega alates 01.07.1995. Sõprussidemed said alguse juba 1930-ndate lõpul, kuid katkesid ajaloo keerdkäikude tõttu poolesajaks aastaks. Välismärgid tekkel ja lint: sinine-valge-roheline. Omab maja Jelgavas Filozofu iela 9.

Vicinia
meeskorp!, asut. 1920-ndate lõpul Tartus. Tegevuse soikumisel liitus korp! Vigiliaga.

Vigilia
meeskorp!, asut. 1920-ndate lõpul Tartus. Likvideerus ja inkorporeerus korp! Rotaliasse.

Viires
kunstide ja teaduste harrastajate selts, asut. 27.11.1925 Tartus. Likvideerus 1928.

vil!
lühend sõnast vilistlane.

vilistlane
org-i endise tegevliikme (ülikooli lõpetanu) nimetus Saksa. "Philister" kasutati varem Saksamaal põlglikult mitteüliõpilase suhtes ja veel möödunud sajandi keskel Tartus iga mitteüliõpilasest aumehe kohta. Kasutusel ka sõna filister.

vil!vil!
vilistlased.

Vironia
meeskorp!, asut. 26.11.1900 Riia Polütehnikumi juures esimese eesti korp!-na, kelle värvikandmine õigusametlikult kinnitati. Vironia nime all püüdis end 1881 registreerida ka praegune EÜS. Koondas alul enamiku haridust saanud eestlasi vanemast põlvest. Eraldi tekkimise tõttu on sisemine kord mitmeti erinev teistest Eesti korp!-dest. 1915 evakueeruti Moskvasse, 1918 toodi Riiga tagasi. Tartusse 1920. EKL-i asutajaliige. Sõpruslepingud endise Riia C!C! ja Tartu saksa Ch!C!ga, EÜS-iga, Helsingi Karjalainen Osakunta'ga ja Riia korp!korp! Talavia’ga ning Selonia’ga. Taasasutati Eestis kevadel 1989 Konvendid nii Tartus kui Tallinnas. Välismärgid tekkel ja lint: violett-must-valge. Lipukiri: Ühisus, kindlus, ausus! Üürikorter Tallinnas Toompeal. Maja Tartus Lai tn.

Vivat, crescat, floreat!
lad. elagu, kasvagu, õitsegu!. Traditsiooniliselt tarvitatav tervitusfraas akadeemilistes üliõpilasringkondades.

väga vana maja
üliõpilane 7. ja 8. semestril. Mõnes org.-s igivanamaja

väga sammaldunud maja
üliõpilane 11. ja 12. semestril

Väinola
muinasajast huvitatud üliõpilaste ühing. Asut. 19.10.1928 Tartus. Välismärgiks: müts ja värvipael. Likvideeriti 1930 sisemiste vastuolude tõttu.

väljakutse
selle esitab solvatu solvajale. Esineb kas avalikul või varjatud kujul (viimane esitatakse lähedasemale kaasvennale võõraste juuresolekul.)

värvid
prants. couleurs, l. kulöör, koosnevad värviteklist ja lindist, alati kooskantuina. Värvid on aegade jooksul arenenud sõduri rõivastusest (nn. soldatische Bändertracht) värvitekkel representeerib kiivri (ilustist), lint mõõgarihma; värvilinti kantakse paremalt vasakule, Livonias kanti vasakult paremale.

värvide andmine
tegevliikmeks vastuvõetule toimub see eri organisatsioonides väga erineva korra järgi. Mõnel pool annab tekli esimees (Vironia), tavaliselt aga ak. isa (naisorg-des ema). Mõnes org-s annab lindi teine vanem. Linte kingivad ka teised tegevliikmed. Ka värvide andmise rituaalid on väga erinevad. Mõnes org.-s kannab värvid andnud vanem teatava aja rebaseteklit ja täidab rebase kohustusi.

W


Wäinla
Välis-Eesti meeskorp!, asut. 06.12.1924 Danzigis välismaal õppivate Eesti soost üliõpilaste poolt. 1930-ndatel aastatel tegutses ka Tallinnas. Alates 25.01.1952 EKL-i liige. välismärgid tekkel ja lint: must-valge-sinine. Lipukiri: Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Ei ole käesolevaks ajaks asutanud konventi Eestisse.

Ü


Ühendus, EÜS
segaorg., asut. 02.11.1906 Tartus 1905. a. ideede edasikandjana. Tegutses esialgu põranda all, hiljem registreerus ülikoolis ja veterinaaria instituudis. Tegevuse esimesel kümnendil tihe side Noor-Eestiga. Likvideerunud.

üldmüts
valge üliõpilasmüts, mütsi märgiks on Apollo tempel. Praegu Eestis suurt populaarsust ei oma.

üliõpilasmüts
värvimütsid (teklid) on saksa (Göttingeni kaudu) algupära balti eriareng. Valge üliõpilasmüts on Skandinaaviast pärit. Eestis võeti kasutusele 1922. a. alates.

üliõpilasvorm
Varem üliõpilastele kohustuslik. 1894. a. alates pidid korp!-d üldise univormi sunduse kehtima hakkamisel varjama oma värve kreppidega. Tänapäeval pole kusagil kasutusel (võibolla vaid Hiinas). Saksamaal kasutavad mõningad korp!-d eriliselt uhkeldavaid mundreid pidulikel puhkudel (kommerssidel).

Üliõpilasseltside Liit
asut. 15.03.1926 Tartus. Liikmeteks 4 org-i EÜS Põhjala, EÜS Ühendus, ÜS Liivika ja ÜS Raimla. ÜL-i juhtivaks organiks oli esindajate kogu (EK), kes valis 5-liikmelise juhatuse. EK-s oli igal org-il üks hääl. Juhatuse asukoht esimehe organisatsioonis. Tegevus hääbunud.

üliõpilasvilistlane
akad. org-i liige, kes on ülikooli lõpetamata jätnud või õppimises vahet pidav üliõpilane.

üliõpilasühingud
Eestis on neid mitmeid: värve kandvad korp!-d, värve omavad seltsid, värve mitteomavad seltsid, maakonniti organiseerunud seltsid, erialati organiseerunud seltsid, huviühendused jne.jne.

ÜS
lühend sõnast üliõpilasselts.